Predikaat

See artikkel räägib predikaadist traditsioonilises loogikas; predikaadi kohta sümbolloogikas vaata artiklit Predikaat (sümbolloogika); lauseliikme kohta vaata artiklit Öeldis

Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.

Näiteks propositsioonis "Inimene on elukas" on "elukas" predikaat.

Hiljemalt Aristotelesest saadik eristatakse lihtsate (kategooriliste) propositsioonide ja otsustuste analüüsimisel seda, mille kohta midagi öeldakse (eset, subjekti) ning seda, mida millegi kohta öeldakse (predikaati). Ranges mõttes mõeldakse subjekti all eset, mille kohta midagi öeldakse, ja predikaadi all seda, mis talle propositsiooniga omistatakse, näiteks mingit omadust. Propositsiooni seda osa, mis osutab esemele, nimetatakse sel juhul subjektiterminiks ja propositsiooni seda osa, mis osutab predikaadile, nimetatakse predikaaditerminiks.

Lihtsad propositsioonid on näiteks:

1. Sokrates on inimene.
2. Minu naabri koer magab.
3. Sokrates armastab pikkadel veiniõhtutel filosoofia üle arutada.

Näidetes 1 ja 3 on Sokrates (inimene) subjekt, "Sokrates" (propositsioonide 1 ja 2 esimene osa) subjektitermin. Näites 2 on minu naabri koer (loom, kes hommikuti minu peale haugub) subjekt ja "minu naabri koer" subjektitermin.